Namaste!

Igal inimesel on oma tee. Sellest räägivad erinevate nimedega mitmed vaimsed õpetused. Hindudel on selle kohta mõiste dharma. Dharma on jumalik, kõrgeim seadmus, mille järgi elada. Ehk teisisõnu eluülesanded.

Oma dharma leidmine ja selle järgi elamine on kõige olulisem – nii räägivad hinduistlikud õpetused. Taoistidki peavad kõige olulisemaks oma eluülesannete keerukate mustrite äratundmist ja teostamist. Kui inimene järgib oma dharmat, valgustab see kogu tema elu, tuues kaasa õnne, harmoonia ja rahulolu.  Rahulolematus oma eluga tuleneb vaid põhjusest, et oma dharmat ei järgita.

Dharma ei ole eluaeg ühesugune - ta muutub vastavalt vanusele ja sellest tulenevatele kohustustele.  Oma dharma teadvustamine ja järgimine on kui otsetee, läbi mille taasärkame kõige efektiivsemalt oma tõelisele olemusele.

Igaüks meist soovib jõuda oma sisemise, kõrgema Minani (ka need, kes seda ei teadvusta). Ja igal inimesel on mõni eriline oskus - midagi, mida tehes tunneb inimene sellist harmooniat ja rõõmu, et kõik muu ununeb, ja ta kandub ajatu teadvuse seisundisse. Dharma ongi püüd jõuda oma kõrgema Minani läbi oma eriliste annete, kasutades neid teiste olendite hüvanguks.   

Teisisõnu on dharma meie enda sisemine jõu teadvustamine ja oma salajaste mustrite järgimine. See on jõud, mis purustab piire.  Ta võib avalduda millena iganes, tunduda tulevat välisest maailmast, kuid tegelikult ei tule ta väljastpoolt. See jõud tuleb alati meie seest, see on meie kõrgem teadvus, tõeline Mina ja tal on alati üks eesmärk - koguda oma ekslevad tahud üheks tervikuks. See tähendab - aidata meie teadvuse pettekujutluse sügavustesse kinni jäänud osadel oma tõelisest olemusest teadlikuks saada ja vabaneda.
Kui me ei ole sünkroonis selle jõuga (st hirmu, viha, süütunnete jms piiratud ehk ego poolt mõjutatud teadvus püüab meie avanemisele vastu seista), kogeme kannatusi. Kui aga oleme dharmaga ehk oma kõrgema Mina eesmärkidega tasakaalus, kulgeme sujuvalt ja harmooniliselt, saades üha enam teadlikuks oma tõelisest olemusest.

Me oleme mitmedimensioonilised olendid. Avardunud teadvuse seisundites võime oma teadvust tajuda erinevate võnkesagedustega osadena. Igasühes meist asuvad uinunud seisundis jumalused -  sisemised arhetüübid, kes ootavad võimalust ärgata ja tegutsema asuda. Sellel olendil, kelleks tavateadvusel ennast oleme harjunud pidama, on tihti vähe ühist sellega, kes me tõeliselt oleme. Sest meie väärtushinnangud ja minapildid on suuremas osas saanud mõjutusi väljastpoolt. Neid on vorminud kultuur, milles elame, religioonid, perekond, ühiskond jne.

Areng toimub astmeliselt ja iga uus aste kannab endas rohkem valgust, vaja on see vaid vastu võtta. Üks india guru on öelnud, et pettekujutlusest vabanemine on kui mulli katkiminek – ühtäkki avastad end olevat ookean. Teadvuse avardudes liigume pidevalt tasandilt tasandile. Ja iga kord võib mingis mõttes kogeda taas ühe „mulli“ kammitsatest vabanemist – avastad end teadvuse astmelt, mis on avaram, kui see, kus veel äsja viibisid. Kuigi see toob alati kaasa ka väliseid muudatusi, on põhiliselt muutunud siiski see, kuidas iseennast ja maailma tajud.

Vaimne teekond on kui seiklus, ikka uus ja huvitav, täis üllatusi, ajatuid teadmisi ja imelisi sündmusi. Kohati salapärane ja müstiline. Selgust toov - kui kireva illusoorsuse loori taga aimduvad lihtsad struktuurid.

Üks osa minu dharmast on looming. Läbi loomingu ja ka loengute-kursuste (vaata lähemalt: kursused) jagan seda, mida olen oma teel teada saanud ja mis on mind edasi viinud.

Olen käinud paljudes maailma paikades ja kõik nad on omal moel avardanud mu arusaamisi ja aidanud mind edasi teel iseendani. Kuid mitte ükski neist ei ole minu jaoks olnud võrreldav Indiaga. Vaimsed otsingud viisid mu esimest korda Indiasse 1998. aastal. Tookord küll mitte India pärast, vaid kohtuma oma tolleaegse guruga. Minu üllatuseks osutus India nii tuttavaks ja lähedaseks, et tundsin midagi, mida ei olnud siiani kusagil tundnud - olen koju jõudnud.

India on imeline paik. Sealne õhkki tundub olevat läbi imbunud iidsetest teadmistest, mida on kandnud lugematud inimpõlved ja ääretu hulk suuri õpetajaid ja pühakuid, kes siin on elanud ja praegugi elavad. See on paik, kus tuhandeid aastaid, palju kauem kui tänapäeva inimesed arvatagi oskavad, on tuntud õpetusi , elu saladust ja teed pettekujutlustest vabanemiseks. India muutis mu alatiseks.

Sel esimesel kohtumisel ärkas India minus, samal ajal ka mind ennast äratades. Sellest esimesest reisist saadik on India mind vaimselt toitnud ja toetanud. Olen seal käinud korduvalt ja naasnud iga kord hinnaliste kogemustega. Tegelikult on see, mida India minu jaoks tähendab, kogu aeg minuga, kõikjal, kus viibin. 

Kõige tähtsam on siiras püüdlus. Ainult läbi siira püüdluse ärkab sisemine Teadmine ja hakkab toimima – muutma inimest ennast ja teda ümbritsevat keskkonda. Ainult läbi siira püüdluse (ja nii kauaks, kui neid on vaja, ka järjepidevate vaimsete praktikate) jõutakse oma tõelise olemuseni.

Õnnistustega,

Pranashree